VAATA SEMINARI: Kuidas peaks riigi poliitika kohanema kiirelt areneva ettevõtlusega

Eesti on teinud 25 aastaga meeletu arenguhüppe. Võime uhked olla selle üle, kuhu oleme tänaseks oma saavutustega välja jõudnud.

Ka riik on ettevõtjate poolt algatatud muudatustele vastutulelik ja paindlik, seega on ettevõtjatel uuendusi algatada ja läbi viia üsna lihtne võrreldes näiteks teiste riikidega. Ümberkorraldusi tuleb alati ka täpsemalt defineerida – mille ja kelle nimel ning mis eesmärgiga soovitakse midagi muuta.

Rahast pole majanduses puudu - pigem headest ideedest ja inimestest. Teadagi, et mida vähem riik sekkub ettevõtlusesse, seda parem. Sekkumise all saab tegelikult käsitleda nii riiklikku reguleerimist kui ka teisest küljest toetamist. Ka liigne riigipoolne rahaline toetamine tähendab turuosaliste ebavõrdset kohtlemist.

Riik ise ei ole täna ettevõtluse jaoks piduriks, kuid kindlasti on ettevõtjatele küsitav liigne määramatus.

Üheks probleemiks on kujunenud see, et noorte hulgas on ettevõtlikkust palju vähemaks jäänud. Seda peab kuidagi soodustama, et rohkem õpilasi näeks oma tulevikku ettevõtjana. Hariduse osas tõdeti, et kui põhi- ja gümnaasiumiharidusega on meil kõik väga hästi, siis probleem tekib just kõrghariduse tasandil.

Teisalt arutati selle üle, et tasuta kõrgharidus sellisel kujul enam ei toimi. See peaks olema vähemalt osaline omaosalus kõrghariduse omandamisel. Selle asemel võiks tasuta olla Eestis ennekõike alusharidus.

Selgus, et teaduskoostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel pole liiga hästi käima läinud. Hoolimata sellest, et haridusel ja teadusel on väga suur roll majanduses, on teadus kaotanud ühiskonnas oma positsiooni. Seetõttu ei lähtuta niivõrd enam teadusest, faktidest ja ratsionaalsusest.

Vaata pildigaleriid